Hõimlased

Neandertallaste elu, armastus, surm ja kunst

160 aastat pärast neandertallaste avastamist kipume me seda esiajaloolist inimest ikka ette kujutama kuskil külmunud kõnnumaal hulkuva ilmetu kujuna, kes karmides oludes imekombel elus püsis, aga Homo sapiens’i saabudes välja suri. Ometi on viimastel aastakümnetel lisandunud selle inimese liigi kohta tohutult palju uusi teadmisi, mis sellise arusaama ümber lükkavad.

Tunnustatud Briti arheoloog Rebecca Wragg Sykes juhatab lugeja olulisimate neandertallast puudutavate avastuste juurde ning näitab, kus ja kuidas ta elas, milline oli tema kultuur ja armuelu. Mis kõige tähtsam – ta kummutab ettekujutuse neandertallasest kui tähtsusetust Homo sapiens’ile allajääjast. Meie silme ette kerkib uudishimulik, leidlik, osav ja ennekõike kohanemisvõimeline muistne sugulane.

„See pole lugu ainult sellest, kuidas hoopis teistsugusel viisil inimeseks olla, vaid sellestki, kuidas peaksime uue pilguga vaatama ka iseend,“ ütleb autor.

Sykes on teinud märkimisväärset tööd, sünteesides tuhanded teadusuuringud üheks kergesti haaratavaks looks. [—] Me kipume käsitlema kõiki inimese liike enda liigi kaudu. Me näeme neid kui verstaposte Homo sapiens’i tekkeloos ning tunneme huvi, mil moel me neist teistest üle olime, kas me seksisime nendega ja kas meie suretasime nad välja. Aga Sykesi käsitluses on Homo sapiens vaid  kõrvaltegelane loo lõpus. “Hõimlased” seab esikohale neandertallase.

Raamatu „Sapiens“ autor Yuval Noah Harari väljaandes The New York Times

Raamatus on tunda autori osalemist neandertallaste uuringutes – need on mitte kõigest „kokku loetud“, vaid sügavamalt tunnetatud teadmised. Tulemuseks on meisterlik ja küps mõlgutus meie hõimlastest, kellega jagasime sadu tuhandeid aastaid eluruumi ja kelle geneetilise pärandi pudemed on meis ikka alles. See on väga hea raamat neandertallastest, aga tänu välitööde, laboratoorsete meetodite ja uurimistehnikate kirjeldusele ka üksikasjalik pilguheit tänapäevasesse arheoloogiasse.

Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska

Vaata näidislehekülgi ›

Meie immuunsüsteem

Kuidas see sissetungijatega võitleb ja millist tuge meilt vajab

Immuunsüsteem – miks see mõnikord üle reageerib ja kuidas seda tippvormis hoida? Miks mõned haigustekitajad meie keha ärevaks ajavad ja miks herpesviirus puhkeb õide just siis, mil tahame eriti hea välja näha? Mitu bakterit on meil suus ning kuidas suudlemine meid terveks teeb? Dr Hendrik Streeck selgitab, kuidas meie immuunsüsteem sissetungijatega võitleb ning millist abi meilt vajab.

Kuigi immuunsüsteem, organismi üks kõige keerukamaid ja põnevamaid osi, on miljonite aastate jooksul lakkamatult täiustunud, on endiselt tegu tundliku ja haavatava mehhanismiga, mis vajab pidevat meie tähelepanu ning tuge. Immuunsüsteem on justkui tipptasemel orkester, mis juhindub motost „parem karta kui kahetseda“, otsustades kärmelt ja sihipäraselt, mis on oma ja mis võõras, mis tuttav ja mis tundmatu, mis tervitatav ja mis ohtlik.

Dr Streeck viib lugeja põnevale ekspeditsioonile, et lihtsal, ent teaduspõhisel viisil selgitada immuunsüsteemi imetabaseid tegusid ning mis juhtub siis, kui need siiski tegemata jäävad. Muu hulgas tuleb juttu immuuntolerantsusest, soolestiku kapriisidest, süüfilisest ja AIDSist, malaariast ja haisva jala needusest ehk jalaseenest, allergiatest, autoimmuunhaigustest, kasvajatest, antibiootikumidest, vaktsiinidest, aga õnneks ka talupoja tarkusest, mis teeb meie streikiva immuunsusega teinekord suisa imesid.

Dr Streeck on epidemioloogina keskendunud just inimese immuunpuudulikkuse kliinilistele uuringutele. Ta on viroloogia professor ning Bonni ülikooli viroloogia ja HIV-uuringute instituudi direktor.

Huvi immuunsüsteemi vastu tõusis kõrgustesse koroonapandeemia tuules: antikeha ja T-rakk vallutasid aastaks-paariks pea kõik uudistekanalid. Et tärganud huvi toita, tasub hobi-immunoloogidel avada see meelelahutuslik käsiraamat, mis juhatab lugejad hoogsal sammul läbi immuunsüsteemi keeruka maailma.

Sel teekonnal tutvutakse mustrituvastuse, vaarao needuse ja Kuldkiharaga ning käiakse koos T-rakkudega koolis. Raamatust leiab ka hulga soovitusi, kuidas oma immuunsüsteemi eest hoolt kanda.

Lõbus ja hariv raamat!

Kai Kisand
Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor

Vaata näidislehekülgi ›