Sel kuul valikus kaks raamatut



Uus raamat I

Pirita kaas

Katkenud laul

Pirita klooster 1407–1607

Autor: Ruth Rajamaa

Ilmumisaeg 30.05.2018

Kirjastus: Äripäev, Argo

Lehekülgi: 400

Hind klubis: 25.90 € Hind poes: 32.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Probleemide korral: info@ajalooraamatud.ee
või tel: 667 0400

Pirita kaas

Katkenud laul

Pirita klooster 1407–1607

Autor: Ruth Rajamaa

30.05.2018

Kirjastus: Äripäev, Argo

Lehekülgi: 400

Ruth Rajamaa võtab raamatus kokku kõik, mis on Pirita kloostri kohta teada, asetades selle üldisemale birgitiinide ordu tegevuse taustale. Käsitlus algab Aegna väinas aset leidnud ja Rootsi püha Birgittaga seotud imeteost, mis ilmselt saigi kloostri rajamise ajendiks.  Juttu on kloostri asutamise käigust ja tagamaadest, kloostrikiriku ja kogu kompleksi rajamisest, kirikuteenistustest, konventide igapäevaelust, kloostri maavaldustest ja majandustegevusest, tülidest naabritega – sh Tallinna raega, kellele ei meeldinud sugugi kloostri juures toimuvad laadad ja tegus sadam Pirita jõe suudmes –, palverännakutest kloostrisse, suhetest paavstide, siinsete piiskoppide ja birgitiiniorduga, reformatsiooni mõjudest ja tagajärgedest.

Kõike seda jälgitakse kuni kloostri järkjärgulise hääbumiseni Rootsi ajal. Kloostrit nimelt ei hävitanud Liivi sõja päevil 1577 moskoviidid, nagu E. Bornhöhe romaani ja „Viimse reliikvia“ mõjul üldiselt arvatakse, vaid see tegutses pärast rüüstamisi jõudumööda edasi, viimases faasis eelkõige tütarlastekooli ja varjupaigana, ning kustus alles kolmkümmend aastat hiljem, kui Rootsi võimud edasise tegutsemise majanduslikult võimatuks muutsid. Vaatamata luterlikule sallimatusele suutis see katoliikliku vaimsusega asutus nii pikalt edasi töötada vaid tänu tarmukatele abtissidele ja kloostriõdedele, kellest paljud olid kohalike aadlisuguvõsade liikmed.

Birgitiinide kloostreis kõlas pidev, pea katkematu laul Jumala kiituseks ja talle ohvrikingiks. See nõudis palju koolitatud nais- ja meeshääli (teatavasti oli ka Pirita segaklooster, ehkki nunnad-mungad olid muidugi teineteisest eraldatud ja suhtlesid omavahel märkide keeles, millest on ka veidi teada). See laul sai otsa luterliku Rootsi riigivõimu kinnistudes.

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 25.90 € Hind poes: 32.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Katkenud laul

Pirita klooster 1407–1607

Eessõna
Sissejuhatus
Püha Birgitta ja birgitiinide ordu teke
Enne algust: imetegu Põhja-Eesti rannikumeres
Pirita kloostri rajamine ja tegevuse algus
Pirita kloostri suhted birgitiinide ordu ja Tallinna piiskoppidega
Kloostrikirik
Kirikuteenistused
Kloostriehitised
Elu õdede konvendis
Elu vendade konvendis
Pirita kloostri majandamine reformatsioonieelsel ajal
Pirita kloostrikirik palverännakute sihtkohana
Reformatsiooni algus ja selle mõjud Pirita kloostrile
Klooster pärast murrangut
„Pirita kloostri viimsed päevad” (1561–1607)
Allikad ja kirjandus
Isikunimede register

Katkenud laul

Pirita klooster 1407–1607

Uus raamat II

Gastrofüüsika_esikaas_veeb

Gastrofüüsika

Uus söömisteadus

Autor: Charles Spence

Ilmumisaeg 30.05.2018

Kirjastus: Äripäev, Argo

Lehekülgi: 392

Hind klubis: 23.50 € Hind poes: 29.90 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Probleemide korral: info@ajalooraamatud.ee
või tel: 667 0400

Gastrofüüsika_esikaas_veeb

Gastrofüüsika

Uus söömisteadus

Autor: Charles Spence

30.05.2018

Kirjastus: Äripäev, Argo

Lehekülgi: 392

Taldrikud on ümmargused ja valged. Noad ja kahvlid on siledast metallist. Sool ja pipar on käeulatuses. Te sööte ettearvatava roa ära ettearvataval viisil ja toidust saadud elamus ununeb niipea, kui söögilaua tagant tõusete. Aga kuidas maitseks seesama roog serveerituna kandilisest taldrikust, helbituna karvase varrega lusika abil ja heliga maitsestatuna? Kas ja kuidas te seda söömaaega mäletaksite?

Me sööme mitte ainult suu, vaid ka silmade, kõrvade, nina, mälu ja kujutlusvõimega. Maitseelamust kujundab miljon pisiasja, sealhulgas ka restorani või söögitoa helitaust ning laudlina (või selle puudumine); ümberringi levivad lõhnad, söögiriistade kaal, seltskond ja veel mitu muud taldrikuvälist tegurit.

Sööginaudingud tekivad peas, mitte suus. Sensoorsed signaalid koos varasemate mälestustega lisavad maitsele palju enam, kui oskate arvata. Isegi nii lihtne asi nagu küpse pirni hammustamine on äärmiselt keerukas ja mitut meelt hõlmav tegevus: aju peab kokku siduma aromaatse lõhna, maitse, tekstuuri, värvuse, samuti heli, mille hambad tekitavad, kui mahlast viljaliha haukavad, rääkimata pirnikoore krobelisusest.

Toidu ja joogi maitsmisel tekkiva multisensoorse elamuse tegureid uuribki uus söömisteadus gastrofüüsika, mis ühendab gastronoomia kulinaarsed saavutused ja psühhofüüsika taju-uuringud. Kõige värskemad avastused ja uuenduslikumad gastrofüüsikalised ideed proovitakse esmalt järele restoranis ning seejärel liiguvad need edasi pardatoitlustuse, haiglasöökla, koduköögi või ketirestorani laudadele. Seetõttu lõikavad gastrofüüsikast kasu nii tipprestoranide kokad, kes armastavad kombineerida koostisosi uudselt ja ebatavaliselt ning mängida külastajate ootustega, kui ka need, kes vahetevahel kodus külalisi võõrustavad.

 

Charles Spence on Oxfordi ülikooli professor ja eksperimentaalpsühholoog. Ta juhib oma uurimislaborit ja konsulteerib rahvusvahelisi ettevõtteid. Spence on tunnustatud teadusajakirjades avaldanud üle 500 artikli ning pälvinud mitu teadusauhinda.

 

„Suus – nagu Charles väidab – toimub väga vähe asju täpselt nii, nagu tundub. Palju rohkem, kui me oskame ette kujutada, oleneb toidust saadav nauding subjektiivsusest – mälestustest, assotsiatsioonidest ja emotsioonidest. See on vaimustav teema, mille uurimisel saate teha esimesed sammud, kui loete „Gastrofüüsikat“.“

– Heston Blumenthal, Briti tippkokk

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 23.50 € Hind poes: 29.90 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Gastrofüüsika

Uus söömisteadus

Sisukord
SAATEKS (Tõnis Siigur, Orm Oja)
Eessõna (Heston Blumenthal)
Suupiste
Gastrofüüsika: uus söömisteadus
Mis on gastrofüüsika?
Mis erinevus on modaalsusülesel ja multisensoorsel?
Kas nuga ja kahvel on parimad vahendid toidu taldrikult suhu tõstmiseks?
Intuitsiooni testimine
Kui suurt mõju siiski avaldab õhustik?
Kas olete kuulnud taldrikuvälisest söömisest?
Kas hea toit ei räägigi enda eest?
1. Maitse
Kas te mõtlete maitset või mekki (ja on neil üldse vahet)?
Ootuspärasus
Mida ütleb nimi?
Suured ootused
Kas hind, kaubamärk, nimetus ja silt mõjutavad maitset?
Maitsemaailmad
„Maitses on enamat“
2. Lõhn
Kas vanill lõhnab teie meelest magusalt?
Keskkonna lõhnastamine
Lõhna mõtestamine
Kuidas täiustada meki edasiandmist?
Olfaktoorne õhtusöök
Lõhnad ja tunded
3. Väljanägemine
Kas värvust on võimalik maitsta?
Kas kuju maitset on tunda?
Kas taldriku maitset on tunda?
Millal tekkis toiduporno ja kuhu see tüürib?
Kas olete kuulnud rebupornost?
Mukbang
Kuivõrd peaks toiduporno populaarsus meile muret tegema?
Kas ma saan ka kodus gastropornoga tegeleda?
Kujuteldav tarbimine
Kole puuvili
Mõistuse pilk
4. Heli
Ettevalmistuse hääled
Kõik algas krõpsust
Kas heliline kartulikrõps võib muuta tooteuuendust?
Toidu hääl
Krõbe ja krõmpsuv
Mida te arvate putukate söömisest?
Miks krõpsud nii lärmakates pakkides on?
„Naks, pragin, plaks!“
Kuidas toit kodus kõlab?
„Vabandust?“ Lärmivaba õhtusöök
Heliliselt täiustatud toit ja jook
5. Puudutus
Kas tekstuur mõjutab maitset ja mekki?
Marinetti taktiilne õhtusöök
Kas esimest maitset tuntakse tõesti kätega?
Kas külma ja sileda metalli puudutus ikka meeldib teile?
Kas teile meeldiks süüa lusikaga, millel on tekstuur?
Raskus – milleks see hea on?
Kas keegi sooviks karvast kahvlit?
Kätega söömine
Kas teile meeldiks, kui toit suus liigutab?
Mis kausitoidus nii erilist on?
Tundeline kõhurääkimine
6. Õhustikuline õhtusöök
Rütmikas liikumine
Kas teile meeldib mugavus?
Kas sooviksite einestada valges kuubikus?
Õhustikuline maitsmine
„Ühemeeleline sensoorium“
„Värvilabor“
Restoranikeskkonna juhtimine
Õhustiku tulevik
7. Sotsiaalne söömine
Miks nii paljud meist üksi söövad?
Kas üksinda söömine on tõesti nii halb?
Söömine koos tähelepanu kõrvalejuhtimisega
Kas teile meeldib üksi süüa?
Üksiku sööja teenindamine
„Tapastamine“
Kas olete mõelnud, kui imelik on väljas süüa?
Telemaatiline õhtusöök
8. Lennukitoit
Kuidas kõik oli
Kas staarkokad suudavad kõrgel õhus taset näidata?
Mis on ühist tagasihoidlikul tomatil ja lennukimüral?
Maitsestamine ülehelikiirusega
Survestatud maitseelamus
Lihtsad teenindusnipid
Kas multisensoorne elamusdisain saab tuule tiibadesse?
9. Meeldejääv söömaaeg
Mis on toidumälu?
Valikupimedus
Kas olete kuulnud kleepuvusest?
Kas mäletate, mida tellisite?
Kas mäletate, mida sõite?
Mis selle mõtestatud söömise juures nii erilist on?
Unustatud eine
Toidumälestuste häkkimine
Mäletate, mäletate
10. Isikustatud söömaaeg
Kõigile meeldib isikustamine
Kas olete kuulnud enesetähtsustamise efektist?
Kokteiliõhtu efekt
Isikustamine restoranis
„Kus kõik teavad su nime“
Kuidas panna esmakordne külastaja end eriliselt tundma?
Mis isikustamise vallas järgmiseks ette võetakse?
Peakoka lauas
Valiku küsimus
Ikea efekt
Torditegu
„Palun ulatage soola ja pipart“
Miks me mõnd rooga kohandame, aga teist mitte?
Minu isiklik vastus
11. Eksperimentaalne söömaaeg
Teatraalsete õhtusöökide esiletõus
Kas olete kohanud teatraalset serveerimist?
See „kõik muu“
Etendus lauas
Lugude jutustamine lauas
Teater lauas
Etenduskunst koos toiduga
Eksperimentaalsete einete tulevikust
12. Digisöömaaeg
Kas teile meeldiks 3D-toiduprinter?
Kas teile meeldib digimenüüst tellida?
Tahvli maitse
Kas tahaksite Marsil kohupiimakooki süüa?
Õhtusöök liitreaalsuses
Kas olete kuulnud „Mere häälest“?
Üllatavad lusikad
Maitsete digiedastamine
Kuidas teile meeldiks süüa vibreeriva kahvliga?
Elektriline maitse
Digitehnoloogiad muudavad toidumaastikku
Kas robotkokad on head kokad?
13. Tagasi futuristide juurde
Futuristlik köögikunst: kas molekulaargastronoomia leiutati 1930. aastatel?
Kas soovite ise futuristliku peo korraldada?
Pilguheit toidutulevikku
Rünkandmed ja toit
Sünesteetiline elamusdisain
Kas teate sõna Gesamtkunstwerk?
Tervislikku ja jätkusuutlikku toidutulevikku otsides
Ja lõpetuseks: ehk midagi tervislikku?
Illustratsioonide autoriõigused
Märkused
Tänuavaldused

Gastrofüüsika

Uus söömisteadus


Tõnis Siigur, Siigur Restoranid peakokk ja juht; Orm Oja, NOA Chef’s Halli peakokk

Kuuldes esimest korda sõna „gastrofüüsika“, võib see asjatundmatutele kõrvadele kõlada hirmutavalt, keeruliselt ja isegi hoomamatult. Raamatut kätte võttes ei osanud ka meie oodata, et tegemist on restoraniomaniku ja peakoka „piibliga“.

 

Konkurents restoranimaailmas on nii tihe, et edu saavutamiseks ja tippu jõudmiseks tuleb tähelepanu pöörata igale detailile. Charles Spence’i elutöö on uurida toidu ja joogi maitsmisel tekkivat multisensoorset elamust. Koostöös tipprestoranidega jõuavad selle töö tulemused laborist praktikasse. „Gastrofüüsikat“ lugedes oli ka meil NOA restoranis hulgaliselt äratundmisrõõmu, sest paljude raamatus esile tõstetud põhimõtete alusel soovime ka meie pakkuda külalistele elamust, mis sarnaneb teatrietendusega, kuid lisaks vaimu stimuleerimisele annab tööd ka maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelele.

 

Kuude ja aastate kestel välja töötatud toiduga ning meeldejääva teenindusega modernistlikku restoranielamust pakume meie oma külalistele NOA Chef ’s Hallis. Juba sisenemisel tervitatakse külalist nimepidi. Õhtusöögi alguses tervitab külalisi peakokk, kes selgitab, mis toimuma hakkab. Püüame läheneda igale kliendile isiklikult. Kui meile saabuvad näiteks külalised Austraaliast, ootab neid meie austraallasest teenindaja. Kui külalised on sakslased, tuleb toite tutvustama kokk, kes valdab saksa keelt. Kui külalised on kohale juhatatud, siis võib „etendus“ alata. Olenevalt sellest, kui tõsiste toiduhuvilistega on tegu või mis sündmuse puhul meid külastatakse, saavad kliendid istuda avatud köögile lähemal ja jälgida seal toimuvat või nautida suuremat privaatsust pisut kaugemal.

 

Väga personaalse ja vahetu kogemuse pakub istumine peakoka lauas. Seal saab kokk külalisi võõrustades eriliselt särada, sest peale toidu kunstipärase ja täpse serveerimise ning tiimi juhtimise peab ta suhtlema tema ees istuvate külalistega. Oluline on mõista, kui kaua soovivad kliendid kokaga vestelda, milline suhtlusstiil neile sobib ja millal on õige aeg vähem suhelda ning lasta kaaslastega juttu ajada. Personaliseerimise tipptase võib saada osaks püsikundedele, kelle maitse-eelistused on kokkadele ja sommeljeele juba tuttavad. Vahel pakutakse püsiklientidele lisakäiguna nende lemmiktoitu, mida parasjagu menüüs ei pruugi olla või tuuakse veinikeldrist välja just neile mokkamööda šampanja.

 

„Gastrofüüsika“ selgitab, kuidas mõnd toitu serveerides võib kokk „jutustada“ lugu või viia sööja rännakule kõiki tema meeli kaasates. Näiteks viib Orm Oja roog „Kaselehe-sambla tarrend, maltoosa ja juurseller“ sööja justkui saunalavale. Toit serveeritakse koos kuumade kividega, millele kallatakse veidi õlut. Olustikku loob väike kivide vahele pistetud kaseoksake. Leiva- ja kaselõhn koos ürgsete metsamaitsete ja teatraalse serveerimisega on vaid üks näide kokkade piiramatust kujutlusvõimest ja toiduelamuse kujundamisest, mida sellest raamatust saadud teadmistega saab kaugemale arendada.

 

Soovitame „Gastrofüüsikat“ lugeda kõigil restoranipidajatel, kokkadel ja kodukokkadel ning toidu- ja joogihuvilistel. Restoranipidajad ja kokad võivad siit saadud teadmiste abil pakkuda kundedele läbimõeldud, kõiki meeli haarava elamuse, lihtsalt toiduhuvilised ning -nautijad mõistavad paremini restoranis toimuvat ja, miks ka mitte, oskavad pakkuda koduköögis sõpradele üllatava toidu- ning joogielamuse.

 

„Gastrofüüsika“ läbitöötamine annab suure ajavõidu kõikidele alustavatele restoranipidajatele, sest ära jääb aastaid proovimist ja läbikukkumisi. Kui avasime 2011. aastal OKO restorani, ei olnud Charles Spence’i teadustöö veel Eestisse jõudnud. Paljud meie praegused teadmised ja praktika on välja kujunenud julge katsetamise käigus. Raamatust saadud teadmised, parem arusaam sensoorikast ja toidu ning joogi sidusast nautimisest inspireerib meie tiimi ja pakub ideid tulevikuks.

Eelmised raamatud

Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi kodukord

1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).

2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.

3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.

4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.

5. Kui raamatuklubi liige soovib klubiraamatust loobuda, peab ta sellest teada andma enne ilmumiskuu 15. päeva. Äraütlemisest saab teatada:
a) klubi kodulehel www.ajalooraamatud.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti 9–17).

6. Teatamata jätmist käsitleb raamatuklubi tellimusena ja klubiraamat saadetakse välja ning raamatuklubi liikmele esitatakse raamatu eest arve. Tellimuste täitmise aeg on orienteeruvalt 2 nädalat.