Sel kuul valikus kaks raamatut



Uus raamat I

Ristitud_eestlane_kaas

Ristitud eestlane

Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani

Autor: Riho Saard

Ilmumisaeg 14.12.2018

Kirjastus: Argo, Äripäev

Lehekülgi: 606

Hind klubis: 25.90 € Hind poes: 32.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Probleemide korral: info@ajalooraamatud.ee
või tel: 667 0400

Ristitud_eestlane_kaas

Ristitud eestlane

Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani

Autor: Riho Saard

14.12.2018

Kirjastus: Argo, Äripäev

Lehekülgi: 606

Issanda aastal 1215 Roomas peetud kaheteistkümnes üleilmne kirikukogu oli esimene, millel osales ka Eestimaa piiskop. Ta tegi maailmale teatavaks, et suur osa tema võimuala – tollal veel vaid Sakala ja Ugandi – eestlastest on äsja ristitud. Kuid ristiusk oli hakanud Eestisse levima juba sajandeid varem…

Kristluse ajalugu Eestis oli aastakümneid meie kultuuriajaloo unustusse sunnitud osa, tekitades sellega meie ühise mineviku ja oleviku mõistmise ning sedakaudu paratamatult ka tulevikukujutelmade osas lünki ja eksiarvamusi. Raamat pakub viimaste aastakümnete uurimuste ja ulatusliku allikmaterjali baasil sidusa ülevaate kristluse ja kiriku ajaloost Eestis. Lugu kulgeb olulisi ajaloosündmuseid pidi paralleelselt religiooni, ühiskonna ja poliitika kontekstis. Ühtlasi esitatakse võrdlusi meile geograafiliselt ja keelesuguluselt nii lähedase, ent ajalooliste arengute erinevuse tõttu samas nõnda kauge Soome kristluse ajalooga. Käsitlust täiendavad temaatilised ekskursid ajaloo, rahvausundi, teoloogilise mõtteloo, keele- ja kirjandusteaduse ning muusikaajaloo asjatundjatelt ja ilmestavad illustratsioonid ning väljavõtted dokumentidest.

Teoloogiadoktor Riho Saard (sünd 1961) on Helsingi Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli kirikuajaloo dotsent ning EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professor. Ta on mitme Euroopa ja globaalkristluse ajaloost kõneleva monograafia autor.

Hind klubis: 25.90 € Hind poes: 32.50 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Ristitud eestlane

Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani

SISUKORD
EESTI KRISTLUSE AJALOO HISTORIOGRAAFIA 20
Bibliograafiad 25
Käsiraamatud 25

I. HILISKESKAEG: TAANI JA SAKSA AEG (1206–1561)
SAABUMINE. KRISTLUSE JUURUTAMINE 30
Enne ristijate saabumist 30
Ristiretke ettevalmistamine 33
Eestlaste ristimine 36

KINNISTUMINE. MISJONITERRITOORIUMIST ORGANISEERITUD KIRIKUKS 44
Piiskopkondade asutamine 44
Kloostrite ja konventide rajamine 51
Tsistertslased 51
Dominiiklased 54
Begiinid 58
Frantsisklased 58
Birgitiinid 59
Kirikukihelkondade rajamine 62
Ekskurss: Vana-Liivimaa palverännakud. Aldur Vunk 65
Keskaegne vaestehoolekanne 69
Kirik ja kultuur 69
Vaimulikkonna ja ilmikkristlaste vaimse elu reform 73

KRIIS. REFORMATSIOON VANA-LIIVIMAAL 76
Reformatsiooni kultuuritaust 76
Evangeelsed jutlustajad ja trükised Vana-Liivimaa linnades 80
Reformatsioon Riias ja Tallinnas 81
Reformatsioon Tartus ja teistes linnades 86
Maahärrad ja reformatsioon 91
Tallinna evangeelne kirikukorraldus ja evangeelse hoolekande aitamise „revolutsioon“ 92
Evangeelse katekismuskirjanduse alged 94
Pragmaatilised protestandid: reformatsiooni mõju pidudekultuurile ja abielule 96

II. VARAUUSAEG: ROOTSI JA POOLA AEG (1561–1710)
LUTERLUSE KONSOLIDEERIMINE EESTI- JA SAAREMAAL 100
Eestimaa ja Tallinna kiriklik elu Rootsi aja alguses 100
Jumalalaeka asutamine 100
Piiskopiameti sisseseadmine 101
Johannes Rudbeckiuse Eestimaa visitatsioon (1627) 105
Saaremaa Taani võimu ja kirikuseaduse all (1559–1645) 108

LIIVIMAA KRISTLASKOND VENE JA POOLA-LEEDU VÕIMU ALL (1558–1582–1625) 110
Konfessionaalne seisukord ja Liivimaa rekatolisatsioon 110
Jurjevi-Viljandi õigeusu piiskopkond 110
Katse rekatoliseerida Liivimaa 111

LUTERLIKU KIRIKUORGANISATSIOONI UNIFORMEERIMINE 116
Orientatsioonide erinevused ja samasused 116
Piiskopliku kirikuorganisatsiooni rajamine Eestimaal 119
Kirikuelu juhtimine Rootsi-aegsel Liivi- ja Saaremaal 121
Kirikukorralduse kujunemine ja Rootsi kirikuseaduse rakendamine 126
Luterliku kirikuruumi ja liturgia juurutamine 128

KIRIK KOOLMEISTRINA, RAHVAS ÕPPIJANA 132
Hariduse institutsioonid Rootsi-aegsel Liivimaal 132
Academia Gustaviana teoloogiateaduskond 132
Köstriinstitutsioon ja talurahvakool 135
Rootsi-aegne kirikukirjandus 136
Ekskurss: Heinrich Stahl. Piret Lotman 138
Ekskurss: esimestest tõlkekatsetustest Wastse Testamendini. Kristiina Ross 146
Võitlus rahvakatoliikluse, nõidumise ja pietismiga 152
Rootsi kiriku edusammud, kultuurimõjude kokkuvõte 160

III. UUSAEG: VENE AEG (1710–1918)
PIETISM JA VALGUSTUS LIIVI- JA EESTIMAAL 164
Kirikuelu takerdumine ja institutsioonide Põhjasõja-järgne taaskorraldamine 164
Hallelikud asutused ja kirjandus 169
Ekskurss: tallinnakeelsest uuest testamendist tervikpiiblini. Kristiina Ross 172
Eestimaa Piibliselts 177
Vennastekogudusliikumine 179
Venemaale orienteeritud diasporaatöö 179
Vennastekoguduste kultuurimõjud 186
Valgustusteoloogia ja Tartu Ülikooli teoloogiateaduskond 188
Valgustusteoloogia 188
Ekskurss: valgustusaegne teoloogia Liivi- ja Eestimaal. Aira Võsa 192
Tartu Ülikooli teoloogiateaduskond 196
Teoloogiateaduskond eesti soost vaimulike kasvulavana 201
Köstrite ja kirikumuusikute koolitus 205
Ekskurss: eesti koguduselaulu algusaegadest. Toomas Siitan 206

KIRIKUD JA UUED KOGUDUSED LIIVI- JA EESTIMAAL 210
Õigeusu kirikuorganisatsiooni rajamine 210
Esimeste koguduste asutamine 210
Ekskurss: vene vanausulised. Marju Kõivupuu 211
Õigeusku siirdumine 1840ndatel ja 1860ndate rekonversioon 218
Õigeusku siirdumine Eestimaa kubermangus 1880ndatel ja Tallinna vikaarpiiskopkonna asutamine 222
Kristluse ümbertõlgendamine ja uuspietistlikud vabakogudused 228
Läänemaa usuäratus 228
Priilased 231
Baptistid 232
Irvinglased 236
Adventistid 237
Metodistid 237
Evangeeliumi kristlased 238
Nelipühilased 239
Kodus ja suures maailmas 240
Sisemisjoniasutuste rajamine 240
Eestlased ja baltisakslased välismisjonis 244

LUTERLIKU MAAKIRIKU KRIIS 246
Eestlaste emantsipatsioon kirikuelus 246
Kiriku reformikavadest vaba rahvakiriku ideaali püstitamiseni 249

IV. EESTI VABARIIGI, OKUPATSIOONIDE JA TAASISESEISVUMISE AEG
VABARIIGI SÜND, OMARIIKLUS JA KRISTLUS (1918–1940) 258
Kirikud Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja kriisiaastatel 258
Eestlaste võimuletulek luterlikus kirikus 263
Eesti Ajutine Valitsus ja luterlik kirik 263
Esimene üldkiriklik kirikukongress Tallinnas – uue ajajärgu algus 264
Luterlased taastavad sidemed Rootsi kirikuga 267
Rahvuslike praostkondade loomine 270
Ekskurss: Tallinna toomkiriku võõrandamine ja eestistamine. Riho Saard 271
Teoloogilised voolud luterlikus kirikus 276
Vennastekogudus 279
Autonoomse Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku sünd 280
Uue piiskopi ja autokefaalia küsimus 280
Soome ja Eesti kirikute ühisdelegatsioon Konstantinoopolis 282
Vene piiskopkonna asutamine 284
Episoodiline Petseri kloostrisõda 286
Kristlus seaduste süsteemis 286
Riigi ja religioossete ühenduste suhete reguleerimine 286
Teoloogilise hariduse institutsioonid 292
Küsimus usuteaduskonnast 292
Werner Grühn ja Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Akadeemia 296
Petseri Vaimulik Seminar 298
Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar 299
Vabakirikud 300
Priilased 300
Evangeeliumi kristlased 301
Nelipühilased 302
Adventistid 304
Metodistid 306
Baptistid 308
Vabakirikute ühistegevus 310
Rahvaprohvetid 312
Religioossed kodanikeühendused 314
Ilmikkristlik seltsiliikumine 314
Päästearmee 316
Noorte Meeste ja Noorte Naiste Kristlikud Ühingud 317
Kristlik Nooruse Ühisus CE ning Jeesuse Sõbrad 319
Eesti Kristlik Üliõpilasühendus 320
Rooma-Katoliku kirik Eesti Vabariigis 322
Diplomaatiliste suhete loomine 322
Apostlik administratuur ja Eduard Profittlich 324
Peapiiskop Antonino Arata ja konkordaadiküsimus 327
Kiriku uniaadimisjon 331
Kristlus rahvusriigi moraalse selgroona 333
Mustas talaaris mustvalge lipu all – kirik ja parempoolsus 333
1934. aasta kirikuseadus 335
Religioonimaastiku puhastamine ja rahvusteadlikule kristlusele ümberorienteerumine 338
Haridusnõuded ja kodakondsuspoliitika 338
Religioosse kirjanduse valikuline hävitamine 340
Ühendus Kristuses 342
Kiriku ja teoloogia eestistamise püüded 344
Eestlane luterluse ja õigeusu vahel 346
Ekskurss: religioosne dimensioon 20. sajandi eesti kirjanduses. Maarja Vaino 348
Luterliku kiriku reformikatse 353

OKUPATSIOONIDE JA ANNEKSIOONI AEG (1940–1991) 354
Nõukogude okupatsioon ja Eesti nõukogulik annekteerimine 354
Kiriku- ja usuelu vabaduste piiramine 354
Kirikute inimkaotused 358
Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku allutamine Moskva patriarhaatkonnale 360
Saksa okupatsiooniaegne kirikuelu 362
Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku Sinodi tegevuse taastamine 363
Luterlik kirik 364
Tartu Usuteaduse Instituut 366
Administratiivsed muutused ja konsistooriumi tegevuse peatamine 366
Kirikud ja usuelu Eesti nõukogustamise ja sotsialismi kontekstis 368
Kirikud sõjajärgses Euroopas ja Nõukogude Liidus 368
Pagulaskirikute sünd 370
Kirikute uued kaadrikaod, usklike ja koguduste survestamine 374
Õigeusu kirik 380
Katoliku kirik Nõukogude Eestis 383
Vabakirikud 386
Luterlik kirik Nõukogude Eestis enne 1970ndaid 393
Kiriku väliskontaktid ja liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega 401
Kas olla või mitte olla? 1970ndate kirikuelu üleüldine depressioon 403
Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon (Usuteaduse Instituut) 407
Omakirjastuslikud ja legaalsed väljaanded ning uue testamendi uustõlge 411
Kirikute ja religiooni taastulek avalikkusesse 414
Religioosselt euroopalikuks riigiks: kristlus uue sajandi lävel 427
Luterliku kiriku sotsiaalne tegu ja rahvuslik sõnum 431
Õigeusukirik: võõrast vähemusest võrdväärseks partneriks 438

ALLIKAD, KIRJANDUS JA LISAD
Allikad, kirjandus 442
Illustratsioonide ja kaartide loend 471
Lisad 476
Lisa 1: Kristlikud kodanikeühendused Eesti Vabariigis 1919–1940
Lisa 2: Religioossed ja esoteerilised ühingud Eesti Vabariigis 1920–1940
Lisa 3: Iturea
Kristluse  ajaloo  kronoloogia 487
Isikunimede register 588

Ristitud eestlane

Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani

Uus raamat II

Miks me magame

Miks me magame

Une ja unenägude vägi

Autor: Matthew Walker

Ilmumisaeg 14.12.2018

Kirjastus: Argo, Äripäev

Lehekülgi: 396

Hind klubis: 23.50 € Hind poes: 29.90 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Probleemide korral: info@ajalooraamatud.ee
või tel: 667 0400

Miks me magame

Miks me magame

Une ja unenägude vägi

Autor: Matthew Walker

14.12.2018

Kirjastus: Argo, Äripäev

Lehekülgi: 396

Hämmastav läbimurre! Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Pakub huvi?

Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke.Kuni viimase ajani puudus teadusel vastus, miks me üldse magame või milleks uni hea on.

California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walkeruurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muuhulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendadaterviseriske, pikendadaeluiga ja kasvõi õppida eksamiks. Raamatu lisas jagab autornäpunäiteid ja võtteid une parandamiseks.

Matthew Walker sai oma teaduskraadid neuroteaduses ja neurofüsioloogias Suurbritannia Nottinghami ülikoolist ja terviseuuringute nõukogult Londonis ning seejärel asus tööle USA Harvardi ülikooli arstiteaduskonna psühhiaatriaprofessorina. Praegu on Walkerneuroteaduse ja psühholoogiaprofessor USA California ülikoolis Berkeleys, kus ta juhib oma asutatud unekeskust. Walkeri teadustöö teemaks on une mõju inimese tervisele, ta on avaldanud üle saja teadusartikli ning pälvinud mitmeid teadusauhindu ja -preemiaid.

New York Timesi bestseller

Sunday Timesi bestseller

Observeri, Sunday Timesi, FinancialTimesi, Guardiani, Daily Maili ja Evening Standardi aasta raamat 2017

Hind klubis: 23.50 € Hind poes: 29.90 €

Raamatust loobumise aeg on läbi.

Miks me magame

Une ja unenägude vägi

I OSA. ASI, MIDA KUTSUTAKSE UNEKS 11
1 Magada13
2 Kofeiin, ajavahestress ja melatoniin. Unerütmi kaotamine ja taastamine 23
Püsid rütmis? 24
Minu rütm ei ole sinu rütm 31
Melatoniin 33
Rütm ei salli reisimist 35
Unesurve ja kofeiin 38
Ühte sammu, komistades 42
Iseseisvuspäev ja -öö 45
Kas ma magan piisavalt? 47

3 Mis on uni ja kuidas see tekib? Aja venimine ja mida me 1952. aastal ühelt lapselt teada saime 51
Une hindamine 51
Une kaks tüüpi – katse väikelapsega 55
Unetsükkel 56
Kuidas aju und tekitab 60

4 Ahvivoodid, dinosaurused ja poole aju kaupa tukastamine. Kes, kuidas ja kui palju magab? 71
Kes magab 71
Üks nende seast ei sarnane ülejäänutega 73
Võib-olla undki näha? 76
Kui vaid inimesed seda oskaksid 80
Surve all 82
Kuidas me peaksime magama? 84
Me oleme erilised 88

5 Une muutumine elu jooksul 95
Uni enne sündi 95
Lapse uni 102
Uni ja noorukiiga 104
Uni keskeas ja vanaduses 112

II OSA. MIKS ON VAJA MAGADA? 123
6. Juba ema ja Shakespeare teadsid seda. Une kasulikkusest ajule 125
Uni aju heaks 127
Magamine enne õppimist 127
Magamine pärast õppimist 130
Magada, et unustada? 139
Une toime teistele mälutüüpidele 142
Uni loovusele 151

7 Liiga äärmuslik isegi Guinnessi rekordite raamatu jaoks. Unenappuse mõju ajule 153
Pane tähele 154
Sa ei taipa, kui magamata sa oled, kui sa oled magamata 157
Kas lõunauinak aitab? 164
Emotsionaalne irratsionaalsus 167
Väsinud ja hajameelne? 174
Uni ja Alzheimeri tõbi 179

8 Vähk, südameinfarkt ja lühem elu. Unevaegus ja keha 185
Unepuudus ja südame-veresoonkond 186
Unepuudus ja ainevahetus: diabeet ja kaalutõus 190
Diabeet 191
Kaalutõus ja rasvumine 193
Unepuudus ja reproduktiivsüsteem 200
Unepuudus ja immuunsüsteem 204
Unepuudus, geenid ja DNA 209

III OSA. KUIDAS JA MIKS ME NÄEME UND 213
9 Igapäevane psühhoos. Unenäod REM-unes 215
Und nägev aju 216
Unenägude tähendus ja sisu 222
Kas unenägudel on otstarve? 228
10 Unenäod kui öine teraapia 229
Unenäod – leevendav palsam 230
Unenäod harutavad lahti ärkveloleku kogemusi 238
11 Unenägude loovus ja juhtimine 243
Unenäod: loominguline inkubaator 243
REM-une hägune loogika 247
Mälestuste sulatamine unenägude ahjus 251
Koodimurdmine ja probleemide lahendamine 252
Funktsioon järgib vormi – unenäo sisu on tähtis 254
Unenägude juhtimine – teadvusel uni ehk kirkad unenäod 257

IV OSA. UNEROHTUDEST MUUTUNUD ÜHISKONNANI 261
12 Öised hirmud. Magamatusest tingitud unehäired ja surm 263
Somnambulism ehk unesrändamine 264
Insomnia ehk unetus 267
Narkolepsia 273
Fataalne perekondlik unetus 281
Unetus vs nälg 284
Kuulge, te vajate ju ainult 6,75 tundi und! 288
Kas üheksa tundi ööund on liiga palju? 291
13 iPadid, tehaseviled ja unenapsid. Mis takistab teid magamast?293
Tänapäeva valguse pimedam pool 294
Unenapsist loobumine 299
Öised külmavärinad 304
Hoiatav fakt 309


14 Une rikkumine ja hõlbustamine. Unerohi vs teraapia 313
Kas neid kaht tuleks võtta enne voodisse minekut? 313
Unerohud – halvad, halvad ja inetud 316
Ärge võtke topeltannust, proovige parem seda 321
Hea une harjumused 324

15 Uni ja ühiskond. Mida meditsiin ja haridus teevad valesti; mida Google ja NASA teevad õigesti 327
Uni töökohas 328
Magamatuse ebahumaanne kasutusviis 337
Uni ja haridus 340
Uni ja tervishoid 349

16 21. sajandi uus vaateviis unele 357
Individuaalne muutus 357
Hariduslik muutus 365
Organisatsiooniline muutus 367
1. näide – valu 369
2. näide –vastsündinud 371
Ühiskondlik muutus 372

Kokkuvõte. Magada või mitte magada 375
LISA 376
TÄNUSÕNAD 379
ILLUSTRATSIOONIDE AUTORIÕIGUSED 380
VIITED 381
REGISTER 386

Miks me magame

Une ja unenägude vägi

Marju Roberts

Ma olen tegelikult päris rõõmus, et juba kolmas (!) eelkoopia postituviga minuni lendas. Sedakorda saatis selle mulle tõlkija Triin Olvet. Julge tegu temast. :)

 

Teisedki, kes seda lugenud on, ütlevad sama, mida tundsin mina – lugeda oli väga raske. Mitte sellepärast, et oleks halb raamat, risti vastupidi! Väga hea on. Selleni jõuan. Aga kuna tegemist oli uneteadlase kirjutatud raamatuga une tähtsusest, siis olid lugedes kogu aeg süümekad, sest lugemise ajal oleks pidanud juba magama ju…

 

Oled närviline? Immuunsüsteem ei pea hästi? Koolis ei tule kontrolltöös vastused meelde? Ei taha vanaduses Alzheimeri tõppe haigestuda? Tahad, et gripivaktsiin päriselt ka toimiks?

 

Siis mine magama!

 

Eks me ju kõik teame, et uni on oluline. Meile küll koolides kaagutatakse kogu aeg, et lapse uni on väga tähtis ja kaheksa tundi peab täis magama. Lugedes jäi mulje, et Ameerikas seda ei tehta ja et lapsed peavad ikka täiesti näotult vara üles tõusma, et kooli minna (kool algab juba 7.20!). Ja seda me oleme ka kuulnud, et kõige kasulikum on õppida just enne uinumist, aga lõppeks saab siit raamatust ka teada, mis mehhanismid selle taga toimivad.

 

Ühe teadlase poolt kirjutatuna üllatavalt arusaadavalt ja huvitavalt kirjutatud. Peatükid olid loogilised ja nagu autor isegi ütles, oleks võinud neid lugeda täiesti suvalises järjekorras. Mina korraliku inimesena lugesin järjest ja ei läinudki kaua, kui keerasingi hommikuse äratuse 45 minutit hilisemaks. Sest kui loed, kuidas nii Reagan kui Thatcher mõlemad elu jooksul kiitlesid, et nad ei vaja öösel üle nelja ja poole tunni und, ja lõpetasid mõlemad Alzheimeriga, siis võib kella hilisemaks helisema keerata küll. Selle näite peale märkis autor kuivalt, et Donald Trump on tuntud selle poolest, et oma sõnul vajab ta kaks tundi und öö jooksul.

 

Ma võiksin siinkohal jäädagi rääkima sellest, kuidas rooli taga mõjub magamatus samamoodi kui alkoholijoove jne jne, aga lugege ise, kui poole detsembri paiku raamat välja tuleb. Ja keerake juba praegu kas äratus hilisemaks või minge varem magama.

 

Ei saa ka üle sellest, et võrreldes selle esimese tõlkeraamatu eelkoopiaga, mida ma lugesin, oli tõlkijatöö ikka väga hea! Mitte et oleks raamat päris veatu olnud, aga need, mis mulle silma hakkasid, olid mõned üksikud selged näpukad. Kas oli sõna vahelt ära või midagi taolist, ühesõnaga köömes.

 

Nõnda et kui teile kuskil jookseb kas Facebooki-seinale või kuhugi sisse reklaam, et ilmunud on Matthew Walkeri “Miks me magame”, siis kobige poodi. Seda peaks lugema iga inimene ja iseäranis iga lapsevanem!

 

Artikkel ilmus 23.11.2018 Manni lugemisblogis.

Jaan-Juhan Oidermaa

“Miks me magame?” ehk kuidas tööandjale hilinemist õigustada

 

“Kui juba minu jutt õudust tekitas, siis ära jumala pärast Matti uut raamatut loe!” hoiatas mind Walkeri endine doktorant Eti Ben-Simon. Sünnipäevale vahetult järgnenud varahommikule intervjuu ajastamine tundus juba eos halva mõttena. Vestluse lõpuks sain aimdusele kinnitust. Ben-Simoni ja Walkeri värske teadustöö põhjal pidin trotsima terve järgnenud päeva sotsiaalset tõrjutust. Unepuudus paneb inimesed teistest eemale hoidma ja tekitab nakkavat üksildustunnet.

 

Pool elu une tähtsust uurinud Matthew Walkeri viimaste aastakümnete teadustulemustega maalitav pilt osutus vastavalt hoiatusele veel oluliselt süngemaks. Professor sunnib oma viimases raamatus kahetsema nii teismelisena väljas veedetud öid, õhtu hakul joodud kohvitassi kui ka veiniklaasi käes hoidnud rasedale andmata jäänud hoiatust.

 

Raamatu tervikuks siduv sõnum võib olla seega mõjus isegi inimesele, kes puutub unepuuduse kahjulikkust käsitlevate teadustöödega kokku päevast päeva. Kõrgenenud diabeedi- ja vähirisk, mälu- ja viljakusprobleemid, depressioon ning aju arenguhäired – need on vaid mõned leht lehe järel lugeja ette rulluvatest unepuuduse tagajärgedest. Kokkukuhjatud tervisehädad põhjendavad päevas kaheksa tundi magamise vajadust paremini kui kunagi varem.

 

Vähesema une tõttu tekkida võivatele süümepiinadele vaatamata pole “Miks me magame: Une ja unenägude vägi” patroniseeriv. Kainelt esitletud faktid ja aastakümnete pikkusele teadustööle toetuv teos on kirjutatud piisavalt haaravas stiilis, et ei sunni kahtlema isegi Walkeri enesereklaami tõelevastavuses. Väidetavalt magavad professori loengus käivad tudengid semestri lõpuks enda sõnul öö kohta keskmiselt 42 minutit kauem.”Miks me magame: Une ja unenägude vägi” on seeläbi suurepärane võimalus viia sõnumit une tähtsusest veel laiemate massideni. Ideaalses maailmas kasvab suurenud teadlikkuse mõjul ühiskonna tolerantsus ja inimeste empaatiavõime. Imik ei hakka öösel karjuma kiusu, vaid nende une eripära tõttu. Poole lõunani põõnavad teismelised pole lihtlabaselt laisad. Paindlikud töögraafikud on öökullide tööviljakuse tõstmiseks ja potentsiaali realiseerimiseks hädavajalikud. Rääkimata sellest, et väljapuhanuna on inimesed teaduslikult kinnitatult lahkemad.

 

Raamatu viimastes peatükkides unekvaliteedi antavad soovitused on erinevalt paljudest tervise edendamise kampaaniatest praktilised ja pragmaatilised. Sellega tasakaalustab Walker oma hootisi spekulatsioone, mida teadus ega ajakirjandus otseselt ei toeta. Kohati flirdib katse kirjeldada terve planeeti kimbutava unepuuduse olulisust fanatismiga. Piltilikult ja otseselt, inimeste väsimus võis olla küll Tšornobõli tuumakatastroofi üks oluline, kuid mitte ainus põhjus.

 

Ainsa suurema miinuspoolena on “Miks me magame: Une ja unenägude vägi” loetav isegi liiga ladusalt, hoides inimesi üleval ammu pärast keskööd. Tõsi, nagu mainis Walker ise, oma roll võib olla hoopis mõned tunnid varem joodud pooles tassis kohvis ja ajavahestressis.

 

Täiendavad plusspunktid teenib tõlkija Triin Olveti, teadustoimetaja Jaan Aru ja konsultandi Evelin Raie koostöö. “Miks me magame: Une ja unenägude vägi” ilmub eesti keeles detsembris.

 

Arvustus ilmus 14.11.2018 ERRi portaalis Novaator.

 

Vaata ka Matthew Walkeri Google’i loengut ja lühiesinemist:

Eelmised raamatud

Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi kodukord

1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).

2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.

3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.

4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.

5. Kui raamatuklubi liige soovib klubiraamatust loobuda, peab ta sellest teada andma enne ilmumiskuu 15. päeva. Äraütlemisest saab teatada:
a) klubi kodulehel www.ajalooraamatud.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti 9–17).

6. Teatamata jätmist käsitleb raamatuklubi tellimusena ja klubiraamat saadetakse välja ning raamatuklubi liikmele esitatakse raamatu eest arve. Tellimuste täitmise aeg on orienteeruvalt 2 nädalat.

7. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage info@ajalooraamatud.ee või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).