Mida koolis ei õpetatud

Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita

Eestlaste käsi pole ajaloos käinud mitte erakordselt halvasti, vaid üpris hästi, enamasti paremini kui näiteks soomlastel. Ka naabritega on meil vedanud enam kui nii mõnelgi teisel väikerahval. Sest me oleme endiselt olemas, püsima jäänud, mitte hävinud või assimileerunud, tõsi – ajas pidevalt muutudes.

Jutustus algab raamatus küll viimase jääaja lõpuga ja lõpeb üsna meie ajas, kuid see pole ei õpik, teatmeteos ega kõike hõlmata püüdev ajalooülevaade. Raamat koosneb vaheldumisi nii-öelda läbivatest teemadest (kuidas on loodusolud meie ajalugu mõjutanud, kui vana on eesti rahvas, aadlist ja talurahvast läbi kesk- ja uusaja, venelaste ja Venemaa rollist Eesti ajaloos, eestlastest ja nende uskudest erinevatel ajalooperioodidel, kas sõdadevaheline Eesti Vabariik ikka oli edulugu või mitte, kas iseseisvuse kaotus Teises maailmasõjas oli paratamatus jne) ning neid illustreerivaist ja täiendavaist vahelugemistest mõnel kitsamal teemal (suurematest lahingutest keskajal, Eesti piiride kujunemisest, panganduse algusest Eestis, Konstantin Pätsist ja Harju Pangast jne).

Raamatu eesmärgiks on kodu- ja kooliajaloo, kuid osalt ka tõsisema ajalookirjutuse kaudu omandatud mütologiseeritud ja sageli äärmuseni lihtsustatud ajaloopildi raputamine. Kaasa aitamine uute, põhjendatumate arusaamiste kujunemisele.

Vaata näidislehekülgi ›

Valede välimääraja

Kriitilisest mõtlemisest tõejärgsel ajastul

Mis saab siis, kui võtta inimese juuksekarva paksuse mõõtmiseks kasutusele küünarpuu või uurida motivatsiooni depressiooniküsimustiku abil?

Valede ohtlikkus ja ulatus on masendavalt kasvanud. Valed on muutunud relvaks ja see võib kaasa tuua hädasid, mida ei oska isegi ette kujutada. Raamat õpetab märkama faktide juures probleeme, mis võivad suunata valejäreldustele. Kriitiline mõtlemine ei tähenda kõigesse halvakspanevalt suhtumist; see tähendab tõendatud ja tõendamata väidete eristamist.

„Valede välimääraja“ esimeses osas on juttu arvudes väljenduvast väärinfost ehk sellest, kuidas statistika ja diagrammide väärkasutamisega luuakse vildakas pilt ning juhitakse inimesed valejäreldusteni (ning suunatakse tegema rumalaid otsuseid). Raamatu teises osas on kõne all vigane loogika ning uudiste, reklaami ja ajalehelugude tõeväärtuse hindamine. Viimaks seletab autor, millel põhineb oskus mõista, kas miski on tõene või väär: jutt on teaduslikust meetodist ning ta toob näiteid loogilise mõtlemise kasutamisest erinevates olukordades – tunnistajana kohtus, raviotsuste tegemisel, mustkunstis, füüsikas.

Raamat on pälvinud Mavis Gallanti auhinna, Kanada äriraamatute auhinna National Business Book Award, Axiomi äriraamatute auhinna hõbemedali ja jõudis ka Donneri auhinna nominentide sekka.

Daniel J. Levitin on tunnustatud neuroteadlane, psühholoog, muusikaprodutsent ja mitme rahvusvahelise menuki autor. Tema sulest on varem eesti keeles ilmunud raamat „Korrastatud mõistus. Selgelt mõtlemine infouputuse ajastul.“

Vaata näidislehekülgi ›