Külli Holsting, toitumisterapeut

Ülekaal ja rasvumine on kakukese kombel paisuv probleem nii meil kui ka mujal. Kanada nefroloog dr Jason Fung usub, et vahelduvpaast on lahendus, mis viib hormoonid ja verenäidud tasakaalu, aeglustab vananemist ning taltsutab insuliini tootmist.

Meie organism toodab hormooni nimega insuliin. See eritub söögijärgselt ja vastutab veresuhkru tasakaalu eest, viies glükoosi verest rakkudesse. Olles katnud apla aju ja lihaste vajaduse, viib insuliin glükoosi ülejäägi maksa. Seal otsustatakse, kas talletada see lähituleviku tarbeks glükogeenina või viia ülejääk rasvarakkudesse, et raskemad ajad üle elada. Dr Fung võrdleb meie rasvarakke pangakontoga, millele on küll raskendatud ligipääs, ent kuhu saab palju talletada. Glükogeenivarusid maksas võrdleb ta aga rahakotiga, kuhu mahub korraga vaid teatud summa, mis saab pealekauba veel ka kiirelt läbi.

Dr Fung on vahelduva paastumise (intermittent fasting) eestkõneleja, kes on veendunud, et ülekaalu taga seisab meie piiramatu ligipääs toidule. Kui meie kauged esivanemad pidid tõsiselt pingutama, et midagi söödavat suhu pista, mistõttu oli nende kalorivajadus enamasti defitsiidis, saame meie oma isusid lõputult täita. Ka siis, kui selleks puudub nälg või vajadus. Veel eelmisel sajandil ei saanud meie esivanemad, kes rassisid rasket tööd teha, lubada endale kolme toidukorda päevas, ammugi siis hõrke vahepalasid.

Viiskümmend aastat tagasi polnud siinkandis võimalik süüa valmistoitu ega hellitada end igapäevaselt piduroogadega. Toonane levinuim dieedisoovitus oli peale kella kuut mitte süüa ja tagada seeläbi vähemalt kaheteistkümne tunnine paast. Raskematel juhtudel soovitati nädalas koormusvaba päev võtta, mil tuli kergemalt süüa või siis sootuks mahlaga läbi ajada.

Dr Fung toob eeskujuks lõuna-eurooplased, kel on kombeks hilised õhtusöögid ja kes jätavad sageli hommikusöögi vahele või piirduvad tassi espressoga. Ometi on nende kaalunumbrid sageli paremad kui ameeriklastel, kes alustavad päeva rikkaliku hommikusöögiga. Ta lükkab ümber meie pimeda usu kalorilugemisse, sest kaloritel on tänu toidu koostisele, valmistusviisile, meie seedevõimekusele ja paljudele teistele teguritele erinev mõju. Sama teeb ta ka levinud soovitusega süüa vähem ja liikuda rohkem: nii on küll võimalik kaalu langetada, kuid kui piirangutest ja aktiivsest liikumisest loobuda, on kilod kiirelt tagasi.

Dr Fung peab oma raamatus „Rasvumise põhjused“ kaalutõusu peamiseks kurja juureks insuliini, mis paneb rohkem energiat ladestama. Kasin uni ja toiduvalikud, samuti kõrge stressifoon kihutavad meid lakkamatult näksima. Laes insuliinitase viib meid aga ainevahetushäireteni, teise tüübi diabeedini ning sealt edasi juba ka neeruhaigusteni.

Raamatus jagab tunnustatud arst soovitusi, kuidas 24- või 35-tunnise intervalliga paastuda ning mida teha peavalu, näljatunde ja teiste probleemidega. Lisatud on ka näidismenüüd, mille abil oma toiduplaani koostada. Samas paneb ta lugejale südamele, et ennekõike tuleb jälgida, et uni oleks kvaliteetne, toitulaud tasakaalustatud, stressitase minimaalne ning liikumine regulaarne. Nõnda on lihtsam oma tervise eest hoolt kanda, vajadusel ka optimaalne kehakaal taastada. Tasub meeles pidada, et kaal pole elus kõige tähtsam number. Märksa olulisem on see, et oleme terved, õnnelikud ja naudime oma igapäevast elu.