Vene riigi saamine

Novgorodi föderatiivne feodaalvabariik

See raamat mõtestab ümber Vene riigi tekkeloo ning Loode- ja Põhja-Venemaa varasema ajaloo. Autor näitab veenvalt, et arheoloogilisi tõendeid vähegi ulatuslikumast slaavi asustusest neil aladel ajast enne 10. sajandi keskpaika pole olemas; et vähemalt selle ajani ei saa samastada mõisteid ‘vanavene’ ja ‘vanaslaavi’; et Vana-Vene riik tekkis seetõttu algselt sisuliselt slaavlaste osaluseta ja laienes alles hiljem slaavi aladele; et sõna ‘venelased’ on tähistanud eri ajal erineva etnilise dominandiga kooslust; et Põhja-Vene slaavistumise protsessi käivitas osa drevljaanide põhja poole küüditamisega 10. sajandi keskpaiku tahtlikult või tahtmatult Kiievi-Vene suurvürstinna Olga, kes ise oli nerja (et mitte öelda: setu) soost; ja et hoogu sai see protsess pärast seda, kui Vene riik võttis 988–989 vastu slaavi vormis ristiusu, misjärel osa riigiloomes seni kaasa löönud rahvaid ja hõime (ka eestlaste eellased) sellest lahku lõid.

Raamat käsitleb muuhulgas Jaroslav Targa 1030. aasta paiku ette võetud sõjakäigu ja Tartu kohale rajatud Jurjevi küsimust – ses mõttes, et näitab selle ebatõenäosust. Korrigeeritakse mõningaid teisigi meie vanema ajalooga seotud küsimusi ning märgitakse maha piir muinaseestlaste ja Vana-Vene riigi vahel. Vaadeldakse ka suurvene etnose ja Moskva riigi sünnivalusid vanal Merjamaal. Novgorodimaal püsis tänu Vana-Vene riigi tekkeaegadel kohalikele rahvastele antud privileegidele siiski veel kaua teistsugune, tugeva vürstivõimuta riiklus.

Autor soovis jõuda käsitlusega välja Novgorodi vallutamiseni Moskva suurvürstiriigi poolt 15. sajandi lõpus ja sellega kaasnenud repressioonide jätkumiseni 16. sajandil, mis viis ka Ilmenimaa suurvenestumiseni. Paraku katkeb jutustus selleni jõudmata poolelt lauselt – autori aeg sai otsa enne, kui ta käsikirja lõpetada jõudis.

Vaata näidislehekülgi ›

Kõik sünnib su enda peas

Tõsilood kujuteldavatest tõbedest

Meile on tuttav värin kätes, kui haarame sulepea, et anda allkiri abieluregistrisse, samuti higipisar kulmus, kui alustame esitlust, mida me sugugi teha ei taha. Need on keha füsioloogilised reaktsioonid stressile. Neil nähtustel on kindel eesmärk, isegi kui see eesmärk pole alati ilmselge. Need käivad kokku impulsiga, mis pani koopainimese südame kiiremini lööma, et ta suudaks karvase mammuti eest ära joosta. Kuid mis saab siis, kui sedalaadi normaalne füüsiline reaktsioon emotsioonile lakkab õigesti töötamast?

„Kõik sünnib su enda peas” kõneleb erilistest haigustest, mis käivad mööda tavalisi inimesi ja nuhtlevad neid pimeduse, halvatuse, krampide, kurnavate valude või tapva tinase väsimusega. Kõigis nende vaevades ei ole süüdi aga keha, vaid hoopis vaim – tegu on psühhosomaatilise haigusega, mis tekib psühholoogilistel põhjustel, kuid alles siis, kui sümptomid ületavad tavapärased piirid, hakkavad takistama inimese funktsioneerimist või ähvardavad tema tervist.

Neuroloog Suzanne O’Sullivan kirjeldab oma raamatus äärmuslikke juhtumeid, kus tema juurde halvatuse, krampide või mõne muu esmapilgul neuroloogilise sümptomiga jõudnud patsiendid pidid vaatama tõtt diagnoosiga, mis pani kahtluse alla kõik nende kannatused. Nende haigusi ei saa ravida operatsiooni ega tablettidega, vaid appi peab tulema psühhiaater. Iga patsiendi looga paralleelselt jutustab autor nende haiguse uurimise ja ravimise ajalugu, alustades antiikaja käsitlusega hüsteeriast ja lõpetades kaasaja kõrgtehnoloogiliste diagnostikameetoditega.

Wellcome Trusti 2016. aasta raamatuauhind
Royal Society of Biology 2016. aasta raamatuauhind

Suzanne O’Sullivan on Iiri neuroloog, kes lõpetas 1991. aastal Trinity kolledži Dublinis ja töötab neuroloogia ja kliinilise neurofüsioloogia valdkonnas arstina alates 2004. aastast. Lisaks kaitses O’Sullivan 2015. aastal Londoni ülikooli Birkbecki kolledžis magistrikraadi loovkirjutamises. Tema sulest on lisaks erialastele publikatsioonidele ilmunud kaks populaarteaduslikku raamatut.

Vaata näidislehekülgi ›