Suur sõda ja Eesti

1941–1944

Teine maailmasõda veeres üle Eesti kaks korda, Nõukogude okupatsioonivõim asendus Saksa okupatsiooniga ning seejärel taas Nõukogude okupatsiooniga. Siiani on puudunud tänapäevane populaarteaduslik teos, mis võtaks kokku 1941. aasta sõjasuve, Saksa okupatsiooni ja 1944. aasta lahingud. Ajaloolase Peeter Kaasiku äsja ilmunud „Suur sõda ja Eesti“ täidab seda lünka.

Raamat ei räägi otseselt eestlastest Teises maailmasõjas, vaid suurest sõjast Eesti territooriumil, okupatsioonivõimude vahetumisest ning okupatsioonivõimu institutsioonidest ja teostajatest nii sõjategevuse kui ka lahingute vahelisel ajal. Rikkalikult illustreeritud teos vastab muu hulgas küsimustele, nagu millised olid eri okupatsioonivõimude kaugemad eesmärgid ja struktuur, missugused armeevõimud ja tsiviilorganisatsioonid juhtisid neil aastail elu Eestimaal ning kuidas säilis ja arenes neis tingimusis Eesti iseseisvuse taastamise lootus.

„Arvestades kõledaid poliitilisi tõmbetuuli, on vajalik aidata lugejatel orienteeruda aastakümnetetagustes sündmustes, mis tänapäevani kirgi kütavad,“ kirjutab autor, „Loodetavasti aitab see populaarses vormis raamat pilti mõnevõrra avardada ja lünki täita.“

Inimeseks olemise käsiraamat

Inimpsühholoogia ABC ja praktiline nõu õnnelikuks eluks

Sunday Timesi bestseller.

Miks tunnen end nii sandisti? Kuidas mõjutavad lapsepõlev, kool, kiusamine, ühiskonna ootused ning sotsiaalmeedia minu emotsionaalset heaolu – suhet iseenda ja teistega? Kuidas selle kõigega toime tulla? Kust leida abi, kui teraapia ja muud tugivormid on muutunud privileegiks või end ammendanud?

On üks paganama hea põhjus, miks inimesed pole õnnelikud, ütleb kliiniline psühholoog dr Sophie Mort: meid pole lihtsalt kasvatatud endast aru saama. Juba lapsest saati on meil kästud näole manada vapper ilme, taustal kostmas: „Ole tubli!“, „Ära tee välja!“, „See on tühiasi!“ Nii polegi meil kusagilt võtta tõhusaid toimetulekustrateegiaid, mille najal end kriisist läbi tõmmata, kui hädaolukord ootamatult uksele koputab. Me oleme justkui programmeeritud õnnetud olema.

„Kui inimesed tulevad teraapiasse, esitavad nad mulle alati erinevaid versioone kolmest küsimusest: Kuidas ma siia jõudsin? Mis mind siin kinni hoiab? Ja kuidas edasi liikuda? See raamat on kirjutatud selleks, et aidata teil nendele küsimustele täpselt selles järjekorras vastata,“ ütleb dr Mort. Ta jagab lugejaga teadmisi, mida hoitakse tavaliselt teraapiakabinettide uste taga, akadeemilistes vestlustes ning tolmukorraga kaetud õpikutes.

Raamatu esimene osa aitab mõista teekonda inimeseni, kes sa täna oled ning tunda ära elusündmusi, mis sind jätkuvalt muserdavad ja kursilt kõrvale kisuvad. Teine osa osutab sinu mustritele ning negatiivsetele tsüklitele, mis takistavad edasi liikuda. Raamatu viimane osa pakub aga teaduslikult tõestatud tehnikaid, mida kohe praktikasse panna.

„Inimeseks olemise käsiraamat“ on neile, kes huvituvad inimesest, psühholoogiast ja teraapiast. Neile, kelle jaoks pole teraapia kättesaadav, aga ka neile, kes on järjepidevalt sellesse oma aega ja raha panustanud. Neile, kes soovivad end lõpuni mõista ning neile, kellel pole kuhugi pöörduda, et oma kogemusi lahti mõtestada.

Maailmas, mis muutub üha kiiremaks, intensiivsemaks ja nõudlikumaks, vajame peaaegu et kunstlikke rahustamisviise, et end mitte ära kaotada. „Inimeseks olemise käsiraamat“ on mõnus teejuht iseendani.

Dr Sophie Morti raamatus kohtuvad aju- ja arenguteaduse parimad tõeterad, mis aitavad iseend ja maailma paremini mõista. Ta mõtestab lahti ühiskonnas toimuva ning näitab, kuidas see mõjutab meie kujunemist, võimalusi ning valikuid. Lugejana võid rõõmsalt üllatuda: „Ah, ma tean seda ju!“ ja olla samas autorile tänulik, et ta seda lahkelt meelde tuletab. 

Lahkus on raamatu üks keskseid märksõnu – lahkus iseenda, ümbritseva ja kaasteeliste vastu. Kui raamat on loetud, tunned end parema inimesena, ja kui harjutused tehtud, võib preemiaks olla rahunenud meel ja tasakaalukam elu. Ehk oled koguni parem armastaja, õnnelikum töötaja, hoolivam vanem oma lastele. Häid näpunäiteid ja praktilisi töövahendeid jagub ka neile, kes töötavad inimestega, olgu selleks psühholoogid, õpetajad, tegevusterapeudid või juhid.

Tiina Saar-Veelmaa
psühholoog ja Happyme.ee asutaja

Vaata näidislehekülgi ›