Bütsants. Impeeriumi ajalugu

Autor: Dionysios Stathakopoulos

Ilmumisaeg: 29.02.2016

Kirjastus: Äripäev

Lehekülgi: 342

Bütsantsi keisririigi tuhandeaastane ajalugu
Läbi sõdade, intriigide ja salasepitsuste kulgenud suurejoonelise Bütsantsi riigi lugu saab alguse Constantinus I ajal, kui Byzantion – hilisem Konstantinoopol – 330. aastal uue riigi pealinnaks pühitsetakse, ning lõpeb 1453. aastal linna langemisega Osmanite kätte. See ida ja lääne ristteel asunud riik valitses oma hiilgeaegadel suure osa Euroopa ja Aasia üle ning kujundas elu mitmel mandril.
Lugejale tutvustatakse tervet galeriid värvikaid valitsejaid, näiteks võimsat Justinianus I-t, kes sai võitu idagootide väest ja lasi Konstantinoopolisse rajada Hagia Sofia kiriku, tema kurikuulsat konkubiinist kuningannat Theodorat, aga ka karismaatilist sarvekandjast kindralit Belisariost, kes oli kui marionett teda petva abikaasa käes, ning usujuhte Areiost ja Anastasiost, kelle ideed raputasid impeeriumi kuni selle alustaladeni välja. Raamat viib meid ülima luksuse, kuid ka salakavaluse ja meelevaldsuse maailma ning toob selgelt esile meid tänini mõjutava bütsantsliku mõtteviisi kujunemise tagamaad.

Vaata näidislehekülgi ›

Hind klubis: 23.50 € Hind poes: 29.50 €

Bütsants. Impeeriumi ajalugu

Sissejuhatus. Mis on Bütsants? Sündmuste ja isikute ajaline järjestus Ida-Rooma keisririigiks saamine, 330–491 Vahemere valitsejad, 491–602 Toimetulek kitsastes oludes, 602–717 Virelemisest taassünnini, 717–867 Laienemine ja hiilgus, 867–1056 Killustumise pärand, 1204–1341 Langusele vastu, 1341–1453 Järelmõjud ja elu pärast surma Lisa. Bütsantsi naabrid

Bütsants. Impeeriumi ajalugu

Kalmar Ulm, ajaloolane

Kahtlemata on iga Bütsantsi-alane eesti keeles ilmuv väljaanne omamoodi sündmus, sest lugemist Bütsantsi ajaloo ja kultuuri kohta ei ole meie emakeeles kuigi palju. Samuti mõistab ehk lugeja selle mitmetahulise ja kõrge kultuuriga riigi ajaloo keerdkäike tundma õppides paremini ka neid tahke, mida ajalookäsitlustes on tihti pinnapealselt või moonutatult tõlgendatud. Seetõttu on Dionysios Stathakopoulose teos tänuväärne, detailirohke ning hõlbus lugemine kõigile neile Bütsantsi huvilistele, kes soovivad süüvida keisririigi ajaloo ja kultuuri üksikasjadesse ning keda köidavad selle ajaloo keerdkäikude detailirikkus või värvikad legendid.
Raamat esitleb pisut üle 11 sajandi vanust Bütsantsi keisririiki (330–1453) ajaloo unikaalse nähtusena, elavalt kirjeldades ja tõlgendades selle omaaegset olustikku ja kultuurikonteksti. Valdavalt korreleeruvad autori tõlgendused maailma tuntuimate Bütsantsi uurijate seisukohtadega, mille kohaselt kujunes Bütsantsist õhtumaa ja islami kultuuride kõrval omaette ühtne tervik, milles sulasid kokku antiikse tsivilisatsiooni ja kristliku kultuuri elemendid.
Stathakopoulose ajalooline ülevaade ei keskendu niivõrd keisririigi pika ajaloo sündmustele ega ka riigi tsentraliseeritud keisrivõimu, halduskorralduse ja range hierarhilise korra üksikasjalikule lahkamisele, kuivõrd pakub värvikaid kirjeldusi neist – näiteks keisrid Constantinus, Justinianus I, Herakleios või Basileios Bulgaroktonos, keisrinna Theodora, väejuht Belisarios, õpetlane Gennadios Sholarios –, kes selle ajalugu ja mitmesuguseid pärimusi vormisid.
Raamat kirjeldab ka Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli rajamislugu ning annab geopoliitilise ülevaate linnast ja selle äärealadest, suhetest naabritega, aga ka keisrivõimu ja õigeusu kiriku suhetest ning paljudest usuküsimustest, mis Bütsantsi ajaloos esile kerkisid, nagu näiteks sajandeid kestnud pilditüli, kirikukogud, Ida-Lääne kiriku suhted, hesühasm, misjon jm.
Teose illustratsioonid on tähelepanelik valik keisririigi märgilise tähendusega mälestistest, mis on otsekui Bütsantsi pärandi igavikulisuse sümbolid. Kaardimaterjal aga annab tunnistust tõsiasjast, et rohketest võitudest hoolimata ei suutnud Bütsantsi riik oma naabritega rahu kindlustada ning jätkuvad sõjad ja diplomaatilised valesammud põhjustasid lõpuks selle nõrgenemise, killustumise ja vallutamise Türgi sultan Mehmet II poolt 1453. aasta 29. mail.
Teose viimane peatükk „Järelmõjud ja elu pärast surma“ on otsekui prohvetlik tõdemus, et Bütsants küll langes, kuid pärandas Euroopale kogu oma vaimse pagasi – rooma seadustiku, kultuuri, filosoofia, teadussaavutused ja palju muud –, mille põhjalik avastamine on meil jätkuvalt alles ees.

Kõik raamatud

Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi kodukord

1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).

2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.

3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 5,40.

4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.

5. Kui raamatuklubi liige soovib klubiraamatust loobuda, peab ta sellest teada andma enne ilmumiskuu 15. päeva. Äraütlemisest saab teatada:
a) klubi kodulehel www.ajalooraamatud.ee,
b) telefonil 667 0400 (tööpäeviti 9–17).

6. Teatamata jätmist käsitleb raamatuklubi tellimusena ja klubiraamat saadetakse välja ning raamatuklubi liikmele esitatakse raamatu eest arve. Tellimuste täitmise aeg on orienteeruvalt 2 nädalat.

7. Raamatuklubist lahkumiseks kirjutage [email protected] või helistage 667 0400 (tööpäeviti kell 9‒17).