Rasvumise põhjused
Autor: Jason Fung
Ilmumisaeg: 26.05.2021
Kirjastus: Äripäev
Lehekülgi: 320
Arstid on aastakümneid raiunud, et kui kilod kimbutava, on süüdi selles rasv ja kalorid. Mistahes mõõdupuu järgi on taoline, pelgalt sümptomitele keskenduv lähenemine ebaefektiivne, väidab doktor Jason Fung. Raamatus „Rasvumise põhjused“ käib ta välja skeemi, mis aitab mõista rasvumise füsioloogilisi põhjuseid.
Doktor Fung on spetsialiseerunud neeruhaigustele, mille peamiseks põhjuseks on rasvumisega seostatav II tüüpi diabeet. Nagu paljud arstid, uskus pikalt temagi, et kaalutõus on seotud nihkes kaloribilansiga: süüakse rohkem kui kulutatakse. Kui nii, siis miks tõuseb kaal insuliiniga ravi alustavatel diabeetikutel? Fung on nüüdseks veendunud, et aeg-ajalt jäävad meditsiinisüsteemi ringlema võtted, mis ei too tulemusi. Erandiks pole ka rasvumise ravi.
Doktor Fung selgitab oma raamatus, miks on süsivesikuvaene ja rasvarohke dieet parim meetod rasvumisest hoidumiseks ja selle raviks. Juttu tuleb insuliini, kortisooli ja pärilikkuse rollist, ekslikust kaloriteooriast, rasvafoobiast ja ahnest toidutööstusest, samuti sellest, mida ja millal süüa.
Tegemist on ühe olulisema rasvumist käsitleva populaarteadusliku raamatuga, milles on piisavalt palju teadust, et veenda skeptikuid, kuid siiski mitte sedavõrd ohtralt, et ajada segadusse kasinamate teadmistega lugejaid. Juba see on saavutus, mida on raske üle hinnata.
“Ladestunud rasv meie organismis on justkui pangakonto: sinna on raske ligi pääseda, kuid sinna mahub palju. Vahel liigagi palju.
Dr Jason Fung selgitab haaravalt põhjuseid, miks sinu rasva „pangakontole“ nii palju numbreid koguneb ja miks üldtuntud kaalulangetuse soovitused enamasti ei toimi. Peasüüdlaseks on insuliin – hormoon, mis vastutab glükoosi ladestamise eest ning eritub nii süsivesikute kui ka valkude, eriti loomsete valkude söömisel. Selle hormooni taltsutamiseks soovitab dr Fung vahelduvat paastumist, pikendades nõnda ööpäevas perioodi, mil me ei söö.”
Külli Holsting
toitumisterapeut
Hind klubis: 25.90 € Hind poes: 33.90 €
Rasvumise põhjused
Eessõna 11 Sissejuhatus 15 ESIMENE OSA. Epideemia- Kuidas rasvumisest sai epideemia 23
- Pärilik rasvumine 35
- Ekslik kaloriteooria 43
- Trennimüüt 61
- Ülesöömise paradoks 71
- Uus lootus 83
- Insuliin 91
- Kortisool 101
- Atkinsi võidukäik 107
- Võtmetegur: insuliiniresistentsus 119
- Toidutööstus, rohkem toitu ja uued teadmised diabeedist 137
- Vaesus ja rasvumine 145
- Lapseea rasvumine 153
- Surmavalt ohtlik fruktoos 165
- Petlikud dieetjoogid 175
- Süsivesikud ja kasulikud kiudained 183
- Valgud 197
- Rasvafoobia 209
- Mida süüa 223
- Millal süüa 241
Rasvumise põhjused
Külli Holsting, toitumisterapeut
Ülekaal ja rasvumine on kakukese kombel paisuv probleem nii meil kui ka mujal. Kanada nefroloog dr Jason Fung usub, et vahelduvpaast on lahendus, mis viib hormoonid ja verenäidud tasakaalu, aeglustab vananemist ning taltsutab insuliini tootmist.
Meie organism toodab hormooni nimega insuliin. See eritub söögijärgselt ja vastutab veresuhkru tasakaalu eest, viies glükoosi verest rakkudesse. Olles katnud apla aju ja lihaste vajaduse, viib insuliin glükoosi ülejäägi maksa. Seal otsustatakse, kas talletada see lähituleviku tarbeks glükogeenina või viia ülejääk rasvarakkudesse, et raskemad ajad üle elada. Dr Fung võrdleb meie rasvarakke pangakontoga, millele on küll raskendatud ligipääs, ent kuhu saab palju talletada. Glükogeenivarusid maksas võrdleb ta aga rahakotiga, kuhu mahub korraga vaid teatud summa, mis saab pealekauba veel ka kiirelt läbi.
Dr Fung on vahelduva paastumise (intermittent fasting) eestkõneleja, kes on veendunud, et ülekaalu taga seisab meie piiramatu ligipääs toidule. Kui meie kauged esivanemad pidid tõsiselt pingutama, et midagi söödavat suhu pista, mistõttu oli nende kalorivajadus enamasti defitsiidis, saame meie oma isusid lõputult täita. Ka siis, kui selleks puudub nälg või vajadus. Veel eelmisel sajandil ei saanud meie esivanemad, kes rassisid rasket tööd teha, lubada endale kolme toidukorda päevas, ammugi siis hõrke vahepalasid.
Viiskümmend aastat tagasi polnud siinkandis võimalik süüa valmistoitu ega hellitada end igapäevaselt piduroogadega. Toonane levinuim dieedisoovitus oli peale kella kuut mitte süüa ja tagada seeläbi vähemalt kaheteistkümne tunnine paast. Raskematel juhtudel soovitati nädalas koormusvaba päev võtta, mil tuli kergemalt süüa või siis sootuks mahlaga läbi ajada.
Dr Fung toob eeskujuks lõuna-eurooplased, kel on kombeks hilised õhtusöögid ja kes jätavad sageli hommikusöögi vahele või piirduvad tassi espressoga. Ometi on nende kaalunumbrid sageli paremad kui ameeriklastel, kes alustavad päeva rikkaliku hommikusöögiga. Ta lükkab ümber meie pimeda usu kalorilugemisse, sest kaloritel on tänu toidu koostisele, valmistusviisile, meie seedevõimekusele ja paljudele teistele teguritele erinev mõju. Sama teeb ta ka levinud soovitusega süüa vähem ja liikuda rohkem: nii on küll võimalik kaalu langetada, kuid kui piirangutest ja aktiivsest liikumisest loobuda, on kilod kiirelt tagasi.
Dr Fung peab oma raamatus „Rasvumise põhjused“ kaalutõusu peamiseks kurja juureks insuliini, mis paneb rohkem energiat ladestama. Kasin uni ja toiduvalikud, samuti kõrge stressifoon kihutavad meid lakkamatult näksima. Laes insuliinitase viib meid aga ainevahetushäireteni, teise tüübi diabeedini ning sealt edasi juba ka neeruhaigusteni.
Raamatus jagab tunnustatud arst soovitusi, kuidas 24- või 35-tunnise intervalliga paastuda ning mida teha peavalu, näljatunde ja teiste probleemidega. Lisatud on ka näidismenüüd, mille abil oma toiduplaani koostada. Samas paneb ta lugejale südamele, et ennekõike tuleb jälgida, et uni oleks kvaliteetne, toitulaud tasakaalustatud, stressitase minimaalne ning liikumine regulaarne. Nõnda on lihtsam oma tervise eest hoolt kanda, vajadusel ka optimaalne kehakaal taastada. Tasub meeles pidada, et kaal pole elus kõige tähtsam number. Märksa olulisem on see, et oleme terved, õnnelikud ja naudime oma igapäevast elu.