Ain Mäesalu
arheoloog, Tartu ülikooli õppejõud

Läbi aegade on paljusid poisse võlunud keskaegsed rüütlid, relvad ja lahingud ning neiusid paelunud ammuste rüütlite vaprus. Neil teemadel on kirjutatud põnevusromaane, vändatud mängufilme ja pandud kokku arvutimänge. Paraku on neis ajalooline tegelikkus sageli läbi põimunud fantaasiaga. Kas praegused noored teavad, milline oli tegelikult üks tõeline rüütel ja kuidas ta käitus?
Durhami ülikooli emeriitprofessor Michael Prestwich on kirjutanud suurepärase aimeraamatu „Rüütel. Keskaegse sõdalase (mitteametlik) käsiraamat“. Autor on keskaja sõjaajaloo suur asjatundja, kes on läbi töötanud tohutul hulgal dokumente, ürikuid, kroonikaid ja muu hulgas ka 14. sajandi kolme kõige kuulsama rüütli elulood. Ühtlasi on ta hästi kursis teiste ajaloolaste, eriti sõjaajaloolaste, aga ka kunstiajaloolaste ja relvauurijate teadustöödega.
Raamat on üles ehitatud elukogenud rüütli jutustusena või õpetusena noorukile, kes soovib rüütliks saada. Käsiraamatu nõuanded on kokku kirjutatud omaaegsete rüütlite praktilise kogemuse põhjal ja esitatud võimalikult ajakohastena. Need esindavad arvamusi, teadmisi ja näiteid ajavahemikust 1300–1415. Eraldi tuleb kiita arvukaid ja väga ilmekaid illustratsioone, mis aitavad teost paremini mõista.
Michael Prestwich on kokkuvõttes koostanud hea ülevaate rüütlite elust ja tegevusest: lapsepõlvemängudest, õppimisest, rüütlikslöömise tseremooniast, relvadest ja nende kasutamisest, turniiridest, sõjakäikudest ja piiramistest ning nii vaimulikest kui ka ilmalikest rüütliordudest. Lugeja saab näiteks teada, miks pole mõtet liituda Sukapaelaorduga, aga hoopis Rohelise Kilbi Valge Daami orduga.
Omaette peatükk on pühendatud naistele ja neidudele. Sellest võib lugeda, mida üllatavat on õrnemast sugupoolest kirjutanud varakeskaegsed preestrid ja kuidas suhtusid naistesse tõelised rüütlid. Lõbusaid lugusid pajatatakse ka armuvannetest, armupantidest, südamedaamide soovidest ja sellest, kas rüütlid neid alati täitsid. Ühtlasi saab näiteks teada, miks kandsid silmaklappe hulk inglise noori rüütleid, kes siirdusid 1330. aastate lõpul Prantsusmaale sõtta.
Kohati leidub päris üllatavaid seletusi ja fakte, millest nii mõnigi võib esimesel pilgul tunduda lausa uskumatuna. Tegelikult peabki üks hea raamat tekitama küsimusi ja pakkuma võimalust kaasa mõelda. Kui lugejal tekib soov esitatut kontrollida ja lisateavet hankida, siis leiab ta teose lõpust keskaegseid rüütleid käsitlevate uurimuste põhjaliku nimekirja ning kasutatud tsitaatide ja illustratsioonide allikate loetelu.
Rüütliraamatut võib pidada igati õnnestunuks. Siit leiavad rohkesti paeluvat informatsiooni nii kooliõpilased kui ka täiskasvanud. Mõnusaid lugemiselamusi pakub see igale ajaloohuvilisele lugejale, samuti leiab sellest huvitavat mõtteainet kutseline ajaloolane.