Romanovid

Nimeka Briti ajaloolase Lindsey Hughesi (1949–2007) ülevaadet Venemaad 304 aastat valitsenud Romanovite dünastiast sobib lugeda igal ajaloohuvilisel eestlasel. Olid ju Romanovite 18 valitsejast 14 ka eestlaste valitsejad, kui Eesti ala aastail 1710–1917 Vene keisririigi koosseisu kuulus.
Venemaa ajalugu oli enam kui kolmsada aastat (1613–1917) Romanovite perekonnaga tihedalt seotud. Nende kolme sajandi jooksul kujundasid Romanovid Venemaa poliitikat ja ühiskonda, aga ka kunsti ja filosoofiat. Dünastia tõus, hiilgus ja langus on Venemaale iseloomulikult traagiline.
Romanovite dünastiat käsitlev ülevaade algab tsitaadiga 1913. aastal dünastia 300. aastapäevaks avaldatud trükisest. Toona näis Romanovite võim olevat vankumatult kindel. Ometi saabus juba 1917. aastal lõpp. Viimane tsaar Nikolai II koos perekonnaga hukati aasta hiljem. Ka ülejäänud valitsejate lugusid iseloomustab särav tõus ja hiilgav valitsemine, aga ka häbiväärne läbikukkumine ja troonilt kõrvaldamine.
Esimene Romanovite bojaarisuguvõsast pärit tsaar Mihhail valiti Venemaa troonile 1613. aastal. Ta suutis taastada korra ja kindlustada hoolimata segastest oludest dünastia püsimajäämise. Peeter I valitsusajal muutus Venemaa impeeriumiks, mille laiendamist jätkasid ka tema järglased. Järgnesid uued säravad valitsejad alates Katariina II-st kuni Nikolai II-ni välja.
Raamatu pealiini taustal tõusevad selgelt esile viis Romanovitest valitsejat, keda iseloomustatakse teistest põhjalikumalt: Mihhail, Peeter I, Katariina II, Nikolai I ja Nikolai II. See ei takista aga lugejal kuidagi oma „edetabelit“ moodustamast. Lisaks saab raamatust teada, kuidas hinnati Romanovite pärandit Venemaal pärast dünastia langust ning kuidas neisse suhtutakse tänapäeval.
Lindsey Hughes oli tunnustatud Venemaa-uurija, kes keskendus Venemaa 17.–18. sajandi ajaloole, eriti Peeter I ajastule. Temalt on eesti keelde varem tõlgitud Peeter I elu käsitlev uurimus („Peeter Suur: elulugu“; Tallinn, 2005; tõlkinud Lauri Vahtre). Kõiki Romanovite valitsejaid kajastav teos jäi Lindsey Hughesi elu viimaseks ja on väärikas punkt tema elutööle.