ISIS. Terrori riik

Islamiriigina tuntust kogunud terrorirühmitus, mis on vallutanud maa-alasid Iraagis ja Süürias ning kuulutanud end kalifaadiks, on kogu oma kurjakuulutavuses maailma üldsuse teadvusse jõudnud. Jessica Sterni ja J. M. Bergeri teos „ISIS. Terrori riik“ on kütkestav ajalookirjeldus maailmas hirmu ja õudust külvava Islamiriigi (ISIS, ISIL või pisut halvustavalt Daesh) õõva tekitavate võitude jadast, nende rangest islami interpretatsioonist ning kohutavast populaarsusest, mida kinnitab suur (ka mitteislamiriikidest pärit) värvatute hulk. Teos joonistab välja Islamiriigi ajaloo ning kirjeldab selle loomise eeldusi ja arenguid 2014. aasta lõpu ja 2015. aasta alguse seisuga. Raamatus on tabavalt öeldud, et tegemist on sündmuste ülevaate esialgse versiooniga, sest lõpptulemus annab veel ennast oodata. Kui asjade käiku iseseisvalt jälgides võib saadud info olla laialivalguv, siis raamat toob lugejani sujuvaks tekstiks liidetud kokkuvõtte. Pühendunumale teadmisteotsijale leidub siin huvipakkuvalt palju tsitaate olulistelt lääne uurijatelt.

Põnevalt on kirjeldatud, kuidas Islamiriigi ja Osama bin Ladeni juhtimisel tuntuks saanud Al-Qaeda ning teiste terrorivõrgustike ja -organisatsioonide vahel ei valitse sugugi üksmeel. Arveteklaarimine ei leia aset pelgalt vastastikuse toetajate ja esindajate kõrvaldamisena. Vaidlused, mustamine ja süüdistamine toimub meie silme all Twitteri kontodel ja mitmesugustes foorumites. Džihadistide maailmas on sellist omavahel võitlevat mitmekihilisust seatud mõiste fitna alla. Kodusõja tähenduses oli fitna tuntud juba islami algusaegadel 7. sajandil, kui muslimid ei jõudnud kokkuleppele valitseja osas, sest vastavad seadused olid veel välja kujunemas või tõlgendati neid erinevalt. Siinkohal võime näha, kuidas ajalugu kalifaadi loomise, liitmise ja hoidmisega kordub, traditsiooniline on põimitud tänapäeva internetiajastu ja tulirelvadega.

Reaalse sõja kõrval toimuvaid Islamiriigi info- ja propagandakampaaniad kirjeldatakse kui juhtideta džihaadi. Selle idee kohaselt viivad võitluse innukad toetajad tegevust ilma otsese käsuliinita edasi. Raamatust võib leida suurel hulgal selliste üksikürituste värvikaid näiteid. Kui varem olid meediareklaamiks peamiselt Al-Qaeda juhtide pikad kõned, siis Islamiriik pakub interneti vahendusel ultravägivaldseid videoklippe, säutsusid, luulet ja innustavaid üleskutseid, mis on suunatud paljudele sihtrühmadele. Üleskutse tulla ja alustada uut elu pole ainult võitlejatele mõeldud, vaid kehtib ka teiste eluvaldkondade kohta, sest uue riigi rajamisel on vaja neid kõiki. Samal ajal on kõik see mõeldud ka vaenlase hirmutamiseks.

Me elame praegu nende sündmuste toimumise hetkes, mil lõpptulemus pole veel saabunud. Missugune see lõpptulemus on, me veel ei tea. Teose lõpuosas esitatakse huvitavat statistikat ja kirjeldatakse, kuidas käsitletakse viimsepäeva ootust Islamiriigis ja laiemalt muslimite seas. Mõtisklused lõpevad küsimustega, mida tuleks või saaks ette võtta. Kui Süüria aladel astuda vastu Asadi vägedele ja kukutada ta võim, kas see avab džihadistliku kaose, nagu juhtus Liibüas ja Iraagis? Kuidas peaks meie arvates Islamiriigi tekitatud võigas tõelisus lõppema?