Juhi stressi, et stress ei juhiks sind

 

Eva Selhubi “Stressijuhtimise käsiraamat” pakub tööriistu, mis aitavad jõuda stressireaktsioonide juurpõhjusteni, mitte nende tagajärgi kinni plaasterdada.

 

Miks on seda vaja ja kuidas mõjutab juhi stress meeskonda, selgitab psühholoogiline nõustaja, superviisor ja coach Piret Bristol.

 

Selhub ütleb „Stressijuhtimise käsiraamatus“, et keha räägib meiega stressi vormis. Kuidas Eesti inimesed ja juhid seda kõnet mõistavad?

 

Koroonakriisi ajal ei osanud paljud juhid arvestada stressitasemega, mis nii suure muutusega kaasnes. Kui aga vaadata laiemalt Eestis ringi, siis on väga teadlikke juhte, kes on hakanud kasutama coachiva juhtimise või kaasamise tööriistu. Samas on ka neid, kes on ainult tulemusele orienteeritud.

 

Stressi keelt peaks mõistma ja oskama. Kõik, kes teevad teistega koostööd, peaks suhetes toimima ja mõjuma nii, et nad ei mõjutaks teisi negatiivselt. Kõigil, kel on vastutus kellegi teise eest, peaks olema baasteadmised aju ja emotsioonide toimimisest.

 

Elame võrdlemise ja konkurentsi keskkonnas. See on loonud olukorra, kus inimesed on erakordselt nõudlikud enda vastu ja kergesti tekib tunne, et ollakse ebapiisav. Ja kui juhtud tööle ettevõttesse, kus on samuti kõrged ootused, kõik kumuleerub. Võib öelda, et läbipõlemine ohustabki kõige enam neid, kes nõuavad endalt väga palju ning tunnevad end ebapiisavana.

 

Kõigil, kel on vastutus kellegi teise eest, peaks olema baasteadmised aju ja emotsioonide toimimisest.

 

Mis on ebapiisavuse sündroom, mille dr Selhub oma raamatus käibele toob?

 

Seda võib nimetada ka perfektsionismiks. Juurpõhjus peitub pea alati päritoluperes, kus vanemate rahulolematus lapsega jätab viimase ajju oma „templi“.

 

Kui laps kasvab, muutub see algselt väljastpoolt tulnud mõjutaja sisemiseks ning inimene ei suuda enam endaga rahul olla. Ebapiisavuse tunne haarab kogu inimese isiksuse, samas perfektsionism võib piirduda teatud tegevuste sooritusega.

 

Mis juhtub, kui juht tunneb end ebapiisavana?

 

Gestaltteraapia looja Fritz Perls on öelnud: „Perfektsionism on suurim needus, mis võib sind tabada. Veel suurem needus on see aga neile, kes perfektsionistiga koos töötama peavad.“

 

Paraku ei taju juhid, et nad kasutavad sama mustrit oma meeskonnaga. Konks on ka selles, et sageli pürgivad juhiks need, kel ongi suur saavutusvajadus ja nõudlikkus. Minu kogemus näitab, et mida teadlikum on inimene sellest, mis on teda mõjutanud ja kujundanud, seda suurem on võimalus ennast ning oma käitumist muuta.

 

Kindlasti saab mõistlikku nõudlikkust enda suhtes õppida. Selhubi „Stressijuhtimise käsiraamatus“ on hea sammuga harjutused, mis sobivad väga hästi inimesele, kel on tahe endaga tööd teha. Aga ka siin ei soovita perfektsionistlikku lähenemist – töö iseendaga peaks olema meeldiv ja rõõmus. Kui kogu raamatut läbi töötada ei jõua või ei soovi, saab sellest võtta igapäevaellu kasvõi mõned harjutused ning uurida oma ebapiisavaks olemise tagamaid nõustaja, psühhoterapeudi või superviisori abiga.